Võru linna ajalooline kivihoone (19. saj.) on saanud oma nime siin aastakümneid tegutsenud apteegilt. Vana apteegi siseseinte väljapuhastatud kihid kõnelevad erinevate ajastute lugu, jättes ruumi ka kujutlusvõimele. Ühte seina ehivad käsitsi vormitud keraamilised plaadid (autor Kristel Sihiveer). Eklektiline sisustus on taaskasutusest. Kaasajal on maja tuntud ka kunagise omaniku järgi Stedingu majana. Siin tegutsevas populaarses toidukohas, Stedingu kohvikus korraldatakse jazz kontserte, kinoõhtuid ja kunstinäitusi. Kohvik avatud neljapäev-pühapäev.

+372 7821881
voru@visitestonia.com

Keskväljakut ääristavad silmapaistvad kivihooned, mis mitmekesistavad valdavalt puitmajadega Võru arhitektuurilist ilmet.  Arhitekt Henn Kuvasto projekteeritud funktsionalistlikus stiilis hoone valmis 1938. a toonase maavalitsuse jaoks. Enne asus samal kohal ajaloolise Tartu – Võru postitee Võru postijaam. Maja on läbi aegade olnud kasutusel administratiivhoonena ja täna täidab hoone Võru riigimaja funktsiooni.

+372 7821881
voru@visitestonia.com

Võru Pangahoone on vaieldamatult Võru linna stiilsemaid kivihooneid. Esindustraditsionistlikus stiilis hoone valmis 1938. a. ääristama toonast peaväljakut-turuplatsi. Hoonel on stiilile iseloomulik kõrge katus, sümmeetriline fassaad, mille juures on kasutatud stiliseeritud sammasmotiive, ka rahvuslikku ornamenti.  Arhitektid olid Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans, bareljeefide autor Aleksander Kaasik.

Praegu asub hoones SEB kontor, suveniiride- ja kingitustepood Must Kass ning LõunaLehe toimetus.

+372 7821881
voru@visitestonia.com

Võru Linnagalerii elavdab aktiivselt Võru linna kunsti- ja kultuurielu, tutvustab professionaalsel tasemel kunsti, korraldab näitusi ja näitus-müüke. Galerii peamise näituspinnana on kasutuses Võru Kultuurimaja Kannel II korruse rõdufuajee ja väikse saali esine ruum. Näitusi korraldatakse ka kultuurimaja esimese korruse fuajees.

Hea teada: Galerii on avatud Kandles toimuvate ürituste ajal ka õhtul.

Liiva tänav 13, Võru
www.vorulinnagalerii.ee
+372 782 8745
Võru Linnagalerii Facebook
 

Võru Laulu ja Mängu Selts Kannel alustas tegevust 1881.a. Aastal 1900 valmis oma seltsimaja, hiljem rajati suveaed. Seltsimaja vundamendile ehitati 1964. a. täiesti uus hoone (arhitekt Lembit Hendrikson), mis renoveeriti ja kaasajastati 2005. a. Tänaseks on Kultuurimaja Kannel kujunenud Võru linna ja maakonna multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks, kus toimuvad teatrietendused, kinoseansid, kontserdid ja näitused.  

Huvitav teada: Aastatel 1942-1948 tegutses majas kutseline Võru teater Kannel ning 1949-1951.a. Lõuna-Eesti Teater, näitlejateks ENSV Riikliku Teatriinstituudi esimene lend.

www.vorukannel.ee
info@vorukannel.ee
(+372) 569 03006
Võru kultuurimaja Kannel Facebook

Vana-Võromaa kreisi (1783) ja Võru linna (1784) asutaja Vene keisrinna Katariina II nimepühakule Katariinale Aleksandriast  pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse olnud Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on vendade Kriisade poolt 1913.a. ehitatud orel.

Katariina kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Kirik asub Võru linna keskväljakul ning liikudes mööda Katariina alleed jõuab Tamula järve promenaadile.

amaevere@gmail.com
(+372) 515 6463

Võru Instituut on võro keelele ja kultuurile loomemaja - siit saab küsida nõu võro keele ja kombestiku kohta. Avatud on võrokeelsete raamatute näitusmüük. Vana-Võromaa e-poes Umapuut on müügil võrokeelsed raamatud, plaadid võrokeelsete lauludega, lai valik kohalikku käsitööd ning võro sümboolikaga meeneid. Soovi korral saab instituudist tellida võro keele lühiõpet, loenguid või esitlusi võro keele ja kultuuriruumi kohta. Vana-Võromaa kultuuripärandiga alusta tutvumist Vana-Võromaa muuseumidest, mis on väravaks kohaliku kultuuri juurde, ning kus on sisukad püsinäitused, teemapäevad ja õpitoad.

Tartu tänav 48, Võru
www.wi.ee
​​​​​​​wi@wi.ee​​​​​​​
(+372) 782 8750
Võru Instituut Facebook

Võru linna sünnipäevaks loetakse 21.08.1784, mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Võru linn asutati C. L. von Mengdenilt ostetud mõisa maadele, mõisa peahoonesse asus ametisse esimene linnavalitsus. Hoonet on korduvalt ümber ehitatud. Aastast 1804 on majas tegutsenud erinevad koolid, gümnaasium asub siin aastast 2015, mil hoone renoveeriti ja sai juurdeehituse. Uue gümnaasiumihoone arhitektid on Lever Lõhmus, Ilona Stern, Ilmar Heinsoo.

 Seminari tänav 1, Võru
voru@visitestonia.com
 +372 782 1881

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto.  Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks.  2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam. 

Lembitu tänav 1a, Võru
+372 559 80911

Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud Võru linna keskväljak on eriline oma linnamööbli poolest. Sõna mööbel tuleneb ladinakeelsest sõnast mobilis - liikuv. Tänane keskväljak on pidevas muutumises, tal on sündmuse nägu - kord on siin laadaplats, siis kontserdisaal, talvisel ajal maagiline jõulumaa. Keskväljak on Võru ajalooline süda, mida ümbritsevad Riigimaja (1938), luterlik Katariina kirik (1793), gümnaasiumihoone (linna vanim maja, 18.s.), tuletõrjemaja (1900), apostlik Ekaterina kirik (1804) ning pangahoone (1938). Uuenenud keskväljak avati 2019. a., arhitekt Villem Tomiste.

SEMINARI VÄLJAK, Võru
voru@visitestonia.com
 +372 782 1881

 

Muuseumis on väljapanekud orelimeistrite vendade Kriisade nelja põlvkonna elust-tõõst-tegemistest –  stendid  nende poolt Eesti kirikutesse valmistatud orelitest, originaaltööriistu, oreli detaile ja kaks koduorelit.  Üks neist  restaureeriti 2018. aastal ja on töökorras. Rühmaekskursioonil on võimalus tutvuda Võru Katariina kiriku oreliga.  Külastamise pilet - vaba annetusena.

Huvitav teada: selles majas elas üle 30 aasta Paul-Valter Elken, kes oli  tuntud organist, muusikaõpetaja, dirigent, helilooja ja kunstnik.

Tartu tänav 42, Võru
amaevere@gmail.com
+372 515 6463

Kultuurikoja (1983) info- ja esemeterohke muuseumiväljapanek annab põhjaliku ülevaate Võromaa ajaloost muistsetest aegadest  kuni 20. saj. keskpaigani. Arheoloogiliste leidude, etnograafiliste esemete, ajalooliste dokumentide ja fotode kaudu esitatakse lood Tamula muinasasulast, võro keele kujunemisest, Võru linna asutamisest, Võrumaa majandusest ja kultuurielust. Interjööridena on sisustatud talutare, kingsepa ja orelimeistri töönurgad, metsavenna punker. Uudistada saab suitsusauna maketti. Galerii pakub kunstielamusi oma vaatajaskonnale. Vahelduvad näitused hõlmavad kõiki kunstivaldkondi.

Katariina allee 11, Võru
www.vorumuuseum.ee
info@vorumuuseum.ee
 +372 782 4479
 Vana-Võromaa kultuurikoda Facebook

Tamula järve rand asub Võru linnas Tamula järve kaldal. Rand on huvitavalt kujundatud, kaasaegselt haljastatud ja korrastatud, varustatud riietuskabiinidega, erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Saab mängida jalg- ja võrkpalli, turnida võrgul, ehitada liivalosse, päevitada murul või liivarannal. Rannapromenaad pikkusega 800 m (2009, arh. Andres Viitkar) algab Tamula hotelli juurest ja kulgeb Roosisaare sillani. Suplushooajal hoolitseb turvalisuse vetelpääste.  

Tamula järve rand on üks Lõuna-Eesti 30-st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Karja tänav, Võru
​​​​​​​voru@visitestonia.com
 +372 782 1881

Elujõud on kahe pungaga oksa kujutav taies, mis sümboliseerib tärkavat ja taaspuhkevat elu ning kutsub mõtisklema looduses toimuva üle. Skulptuur avati Tamula rannapromenaadi Roosisaare poolses otsas 2009. a. Skulptor Peeter Leinbock.

 TAMULA RAND, Võru
​​​​​​​voru@visitestonia.com
 +372 782 1881

28. septembril 1994. a. viis parvlaeva Estonia hukk endaga kaasa 17 võrulast, kes olid teel sõpruslinna Landskronasse Rootsis. Linna keskväljakul 1996. a. avatud mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk meenutab seda kurba sündmust. Skulptor Mati Karmin.

Jüri tänav-9, Võru
voru@visitestonia.com
 +372 782 1881

Oled sa kunagi viibinud tuhandete inglite keskel? Just seda võimast ja muinasjutulist kogemust pakume oma muuseum-teemakojas Inglite Kodu. 
Siia võlumaailma oleme perekonnaga kogunud üle 4000 eksponaadi.

Inglite kodu on koht, kus saab olla kaugel eemal ülejäänud maailmast ning nautida tassikese tee/kohviga seda imelist maailma  (võimalus ettetellida romantiline maiustamine muuseumis ja roositoas, suvekuudel ingliterassil, haldjaaias või elulõnga lehtlas).
Võimalus osta teemakohaseid kingitusi.                                                        

Koharent ja kodumajutuse võimalus. Küsi lisa!

Liiva-ATE on Võru linnas asuv loomemaja, mis hõlmab endas stuudio-poodi, Kanal galeriid ja ateljeedekorrust.

Liiva-ATE stuudio-pood on koht, kus saab vaadata ja osta kunsti, disaini, käsitööd, muusikat, raamatuid ja palju muud toredat. Siin korraldatakse ka töötubasid nii suurtele kui väikestele.

Kanal galerii asub maja keldrikorrusel ning sinna pääseb läbi stuudio-poe. Galerii on suunatud kaasaegsele kunstile.

Maja II korrusel asub ateljeedekorrus ning sealsetes ateljeedes teevad oma igapäevast tööd Võru loomeinimesed.

Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans. Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.

Jaama tänav 14, Võru
voru@visitestonia.com
 +372 782 1881

Linnapark on selles kohas Tamula kaldal asjunud juba 19.saj. alguses, esimest korda selgelt välja joonestatud 1842.a linnaplaanil. Väärika ajalooga kaitsealuses pargis asuv mäletussammas Dr. Fr. R. Kreutzwaldile avati 1926.a. Skulptor Amandus Adamson.  Peale Fr.R. Kreutzwaldi monumendi on pargis väike kõlakoda, palju pinke ja hea valgustus. Tamula järvest tüki maad kõrgemal asuvast pargist viivad trepid alla rannapromenaadile ja supelranda.

Pargi lahutamatuks osaks on Katariina allee, kus on Võru linna rajaja, Katariina II pronkskuju.

Venemaa keisrinna Katariina II skulptuur (skulptor Jaak Soans) paigaldati uuenenud Katariina alleele 2014.a. Võru linn asutati 1775.a. välja antud uue kubermangude haldamise seaduse alusel vastloodud kreisi keskuseks. Katariina II andis isiklikult mitmeid korraldusi seoses uue linna asutamisega, kinnitas omakäeliselt linna vapi. Puiesteed Võru linna esimese maja, von Mengdenitele kuulunud mõisa peahoone juurest (Võru gümnaasium) Tamula järveni on kujutatud juba väga varajastel Võru linna kaartidel. Katariina allee ühendab linna keskväljakut Kreutzwaldi pargi ja Tamula järve rannapromenaadiga.  

Võru linna ühes vanimas majas (1793) asuvas muuseumis (avatud 1941), saab tutvuda Võru linnaarsti ja Eesti rahvuseepose Kalevipoeg koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominuga. Kreutzwaldi elumajas on emotsionaalne interjöör-ekspositsioon, kõrvalhoones sisukas kirjanduslik väljapanek, aidas tutvustatakse Kreutzwaldi teoseid, nende kordustrükke, tõlkeid. Kompleksi kuuluvad veel aed, ait-tõllakuur ning tohtrihärra suitsusaun. Ettetellimisel raamatuköitmise ja pakutrüki töötoad.