- Haridus ja huviharidus
- Koolid
- Kesklinna kool
Kesklinna kool
Võru linnas suurenes 1970-ndate algul aasta-aastalt kooliealiste laste arv ja tekkis vajadus uue kooli järele. 1974. aastal valmis Kreutzwaldi-nimelise Võru I Keskkooli uus maja ning Vabaduse tänava koolihoonesse kolis venekeelne Võru II Keskkool. Seega jäi koolimaja Jüri tn 42 tühjaks ja tekkiski võimalus uue kooli avamiseks. See võimaldas õppetööd alustada ühes vahetuses. Tolleaegse Võru linna TSN Täitevkomitee otsusega moodustatigi 1974. aasta aprillis Võru 3. 8-kl Kool ning määrati kindlaks kooli piirkond. Õpilaste vastuvõtmisel uude kooli aga piirkondlikku kuuluvust ei arvestatud, õpilasi võeti vastu kõigist Võru koolidest. Enamasti tulid klassijuhatajad oma klassiga uude kooli kaasa.
Kooli alguse eel tehti Jüri tänava majas remont ja hangiti uut mööblit. Õppevahendid saadi teistelt koolidelt, eelkõige Võru I Keskkoolilt. Need olid küll enamasti kasutatud ja vanad, kuid uute saamiseni väga vajalikud. Pedagoogidest asus juba suve algul tööle õppealajuhataja Helju Savi. 2. septembriks 1974, kui toimus avaaktus, oli kaader põhiliselt komplekteeritud. Kooli esimeseks direktoriks sai Vello Paavel. Õpilasi oli 460, kõiki klasse kaks paralleeli. Õppetöö toimus ainekabinettides.
Kõigile raskustele vaatamata oli uue kooli esimese õppeaasta lõpus klassikordajaid vaid 1,5% (võrdluseks 1994. a 5%). Juba esimesel kooliaastal alustasid aktiivset tegevust noored liiklusinspektorid ja tuletõrjujad, palju tehti sporti. Toimusid toredad ühised ettevõtmised lastevanematega. Nagu ikka uues koolis, vahetusid õpetajad algul suhteliselt tihti. Peagi aga kujunes välja oma nn raudvara. Tekkisid traditsioonid, oma kooli hakati austama ja armastama.
1990-ndate aastate algul vähenes oluliselt õpilaste arv Võru II Keskkoolis ning 1993. aastal vahetasid venekeelne kool ja Võru 3. Põhikool majad. See võimaldas taas tööd organiseerida ühes vahetuses ning minna üle kabinetsüsteemilt pesaklassidele. Sügisel sai kool ka uue nime – Võru Kesklinna Kool. 1996. aastal komplekteeriti 10. klass ning alustati gümnaasiumiks kasvamist. Suund võeti majandusõppele. 1998. aasta suvel nimetati kool ümber Võru Kesklinna Gümnaasiumiks. Esimene lend lõpetas 1999. aastal. 2003. aastal asutati lisaks majandusklassile veel teinegi, humanitaarsuunaga 10. klass.
1.septembril 2004 alustas Võru Kesklinna Gümnaasiumis tööd 25 klassikomplekti 691 õpilasega – see on kooli rekord läbi aegade. Seitse aastat järjest lõpetas gümnaasiumi kaks paralleelklassi. Saavutati häid tulemusi olümpiaadidel, esineti edukalt ajalooalaste uurimistööde ja omaloominguvõistlustel ning interaktiivsetes viktoriinides. Õpilased osalesid laulu- ja tantsupidudel ning noppisid auhindu mitmesugustel spordivõistlustel ja telemängus.
2000-ndate lõpus selgus tõsiasi, et sündimuse vähenemise tõttu Võru linnas ja maakonnas ei olnud linnal majanduslikult otstarbekas kahte gümnaasiumi üleval pidada. 1. septembril 2011 ei avatud koolis enam 10. klassi. Gümnaasiumi viimane, 15. lend lõpetas juunis 2013. 10. oktoobril 2012 oli Võru linnavolikogu võtnud vastu otsuse Võru Kesklinna Gümnaasiumi reorganiseerimise kohta Võru Kesklinna Kooliks alates 01.08.2013.
2012/2013 õppeaastast alates on koolis kolm õppesuunda: muusika-matemaatika, võõrkeeled, loodus-majandus. Lisaks õpetatakse valikainena arvutiõpetust. Muusika suunal tehakse aktiivset koostööd Võru muusikakooliga. Uute ettevõtmistena lisandusid 2013/2014. õa kooli muusikal ja taliolümpiamängud.
Alates 2015/2016. õppeaastast sai kool oma koolivormi ja õpilased hakkasid igapäevaselt kandma koolis koolivormi ühte kudumit omal valikul.
2018. a jaanuarist kuni detsembrini toimusid kooli peahoones mahukad renoveerimistööd. Projekti kogumaksumus 3 017 130 eurot rahastati „Koolivõrgu korrastamine“ meetmete tegevusest, peatööettevõtja AS Semuehitus. Õpilased õppisid reservpindadel. Renoveeritud peahoone avati 4. jaanuaril 2019.
Huviharidus
I kooliastme õpilastel on kord nädalas huvitund.
Huvitunni eesmärgiks on aidata õpilastel välja selgitada oma huvid, toetades laste terviklikku arengut. Samas võimaldavad need tunnid mitmekesistada õppetööd, arendades samal ajal õpilaste võimeid ja huvisid, kujundades õpioskusi, loovust ja omaalgatust, koostööoskusi, vastutustunnet, hoolivust ja kohusetunnet.
Õpilasel on võimalus igal trimestril osaleda erineva huvitunni töös. Selleks peab lapsevanem perioodi alguses õpilase registreerima ühte teda huvitavasse huvitundi. Grupi suurus on 12-16 õpilast. Kui grupp on täitunud, siis tuleb valida mõni teine tund.
Huvitund on tunniplaanis ning selles osalemine on õpilastele kohustuslik.
- 2. ja 3. klassi huvitundidesse registreerimine toimub Stuudiumis.
- Igas huvitunnis osaleb kindel arv õpilasi (st soovitud huvitundi saab õpilasele valida kuni kohtade täitumiseni)
- Valida saab ainult ühe huvitunni
Loovustund õp Inna Süving |
Tegeleme tundides erinevate loominguliste tegevustega, õpime kunsti kaudu. Arendame loovat ja iseseisvat mõtlemis- ja eneseväljendusoskust. Õpime joonistamist, maalimist, värvusõpetust, vormiõpetust, kompositsiooni ning tutvume kaasaegsete kunstinähtustega. Arendame kujutlusvõimet, avastame oma varjatud andeid, õpime koostööd. |
Näitlemine õp Kaie Püvi |
Mängime erinevaid rollimänge, et äratada huvi näitlemise vastu. Mõtleme koos luuletustest ja lugudest põnevad lavastused. Teeme hääleharjutusi, mis aitavad kaasa selgemale ja julgemale esinemisoskusele laval. Õpime tundma enda oskusi läbi mängu. |
Kabe jt mõttemängud õp Anne Kuklane |
Kabe on mäng, teadus, sport ja meelelahutus ühekorraga. Erinevatest maailmas levinud kabeliikidest teeme lähemat tutvust vene kabega. Saame selgeks mängu põhireeglid, lahendame kabekombinatsioone, mängime kabet erinevate vastastega. Kabemäng arendab mõtlemist, käikude ette nägemise oskust, tahtejõudu, keskendumisvõimet, tähelepanelikkust, rahulikkust, viisakust ja võimaluste otsimise oskust kuni mängu lõpuni. Vahelduseks mängime ka teisi mõttemänge (nt Trips-traps-trull, Neli ritta). Kursus lõpeb kabeturniiriga, kus iga osalejat tunnustatakse diplomiga. |
Beeboti ja Ozoboti töötuba õp Hele Hinn |
Lapsed saavad mängida, kuid teisest küljest on robotitest väga palju kasu ka õppimisel. Õpetaja saab koos lastega meisterdada erinevaid mängualuseid. Mesimummudega tegelemine arendab laste loogilist mõtlemist ning matemaatilisi ja eneseväljenduse oskusi; samuti aitab paremini mõista põhjuse ja tagajärje seost ning õpetab seadme juhtimist ja programmeerimist. Ozobot muudab arvutiteaduse õppimise mänguliseks. Tema oskus sõita mööda mahajoonistatud või prinditud markerijoont ja jälgida värvi triipudest koosnevat keelt, teeb Ozobotist suurepärase vahendi programmeerimise õppimiseks läbi mängu. |
3D disain õp Kairi Koemets |
Milline võiks välja näha sinu unistuste tuba, klassiruum või aiamaa? 3D disain huvitunnis õpime virtuaalselt projekteerima ja kujundama. Kasutame rakendust, mis võimaldab visualiseerida plaane ja ideesid erinevatest siseruumidest ja õuealadest. Huviring toetab matemaatilist ja loovat mõtlemist. |
Digitund õp Koidu Süvaorg |
Mis on programmeerimine? Milleks seda vaja on? Mida selle abil teha saab? Tutvume läbi erinevate rakenduste programmeerimisega. Kirjutame valmis oma esimesed lihtsamad programmid ja loome ise arvutimänge. Proovime teha animatsiooni ja veel palju põnevat. |
Rubiku kuubiku õpituba õp Triinu Kärbla |
Kuubiku lahendamine niisama proovides on inimesele üleliia keeruline. Üks külg ehk värv kokku saada on lihtne, aga kõikide külgede kokkusaamiseks on vaja plaani. Selleks on olemas lahenduseeskirjad, mida hakkame kursusel õppima ja harjutama. Õpitoas arendab laps loogilist ja ruumilist mõtlemist ning probleemi lahendamise oskust. Kursuse lõpuks mõistab õpilane 3×3 rubiku-kuubiku lahendamisvõtteid ja oskab seda lahendada. |
Kontaktid
Võru on üks Eesti kaunimaid linnu! Loodi 1784. a moodsa, kaasaegse linnana, plaanile kanti laiad, sirged, täisnurkselt ristuvad tänavad, kust avanesid vaated järvele ja keskplatsile. Ainulaadne säilinud tänavavõrgustik ja armsad madalad puumajad pakuvad nostalgilist äratundmisrõõmu, kodust tunnet.
Tänu julgetele otsustele ning kogukonna koosloomele on Võru linnaruum ja õhustik viimastel aastatel väga...